Kõikjal mu ümber näen ma vaikseid märke sügise saabumisest. Ööd ei tule enam nii hilja, hommikud see eest hilinevad aina enam. Mu maja ees ja ka kõikjal mujal kannavad pihlakad kauneid punaseid vilju ja isegi kastanid on peagi valmis. Poodides on müügil päevikud, vihikud ja pinalid. Noored käivad ringi ärevil nägudega, üritades võtta viimast selle suve lõpust. Mõnedes on näha juba väikest paanikat, mõnedes ootusärevust. Jah, sügis on teel. Jah, meie viimane suvi, sellisel kujul nagu me harjunud oleme, on möödumas. Üpriski kiiresti. Hirmutab? Mind küll.

Täpselt nädal mu viimasest postitusest. Kuskil aasta tagasi avastas madli, et tal jääb rohkem aega oma elu elada, kui ta veedab vähem aega sellest kirjutades. Suht hea ja õige point. Siiski oli kahju, et ta oma blogist loobus. Ma ei kavatse seda teha ja ma südamest usun, et ma parandan oma viise. Lihtsalt see nädal on möödunud üpris kiirelt. Aeg möödub järjest kiiremini.
Esmaspäeval käisin ma siis muumiat vaatamas. Mulle meeldis aga samas on mul alati olnud selline sügav ja soe tunne elavate surnute vastu. Ma ei tea, millest see põhjustatud on kuid isegi need zombide filmid on alati mulle meelt mööda olnud, kuigi ma ise näen ka nende idiootsust. Ilus film oli. Action, ameerika huumor ja kättemaks. Põnev, või mis? Nagu päris elu juba. I wish.
Teisipäeval virelesin ma igast probleemide käes, kui ma ei eksi. Teate ajataju on selline naljakas asi, et kui mitte keskenduda, siis ta kipub kaduma. Mul vähemalt. Samas olin ma teisipäeval ka väga em produktiivne. Jõin oma kolm liitrit teed, joonistasin, kirjutasin. Olin muud moodi üpriski boheemlaslik. Tegelt peaksid vist kõik nüüdseks teadma, et ma naudin sellist rahuliku elu, kunstilist, sügavat ja ehk isegi rutiinset elu. See on riiläksing. Ma ei oskagi muud moodi enam elada...
Kolmapäeva õhtul jõudsin ma pärast taaskordselt mitme liitri tee joomist kesklinna tARTuFFile. Esimene film oli pisut veider. Ilus ja imelik. Rääkis omalaadsetest inimestes, kes kõik elavad... oma pisut metsas elu.
Teine film oli aga nii super, et emotsioonid saatsid meid kõiki päris mitu päeva. On vist ehk isegi praegu minuga. Tegemist oli siis muusikaliga armastusest. Nagu nad teeks muusikale millestki muust peale armastuse. Eriline oli aga see, et kõik laulud olid pärit The Beatles repertuaarist. Kaasaarvatud nende geniaalne ALL YOU NEED IS LOVE... Ilusa briti aksendiga kutt oli seal XD. Väga ilus, ulmeline, romantiline film. Niuts, vaataks veel, kui saaks.
Neljapäeval ärkasin ma vara, kuigi olin magama saanud kolm läbi. Igastahes pidin ma minema ja ilmuma juuksuri juurde, et ta saaks mind kärpida. Põnev. Ilm oli nii ilus, et ma ajasin jassu ja allu kah üles. Mingi 12 ajal olime me siis jassu juures ja maalisime. Seekord said siis endale vormi kuus erinevat tansustiili: Ballet, Tango, Hawaiian, belly, Flamenko ja hip-hop. Kahjuks ei jõudnud me seda lõpetada ja nii me siis saame vist homme kokku, et see viga parandada. Samas on minu tunded selle maali vastu puhtalt negatiivsed. Miski seal, mis on minu tehtud, pole piisavalt hea. Pole nii hea nagu ma tahaks.
Reedel ärkasin ma jube vara, koristasin kogu oma väikse kodu ära ja jõudsin nibin nabin õigeks ajaks kesklinna. Seal sain ma kokku alluga ja hiljem liitus meiega ka jassu koos sõber koogiga. Pärast väikeseid sisseoste ja arutelusid olime me bussi peal, mis meid viis sveni juurde. Me olime esimesed kohal. Sõime võileibu... me olime väga näljased. Hiljem ilmusid ka teised koos ühe veidre vapra tüübiga. Ta oli naljakas XD. Õhtu möödus väga lõbusalt... käisime saunas, minibasseinis. Rääkisime, rääkisime ja ei mänginud lauamänge. Revolutsioon nagu jassu selle kohta ütles. Hommik saabus jube ruttu (madli, mis laul on?)... ja endale märkamatult olin ma end tõsiste raskustega üles vedanud ja autosse seadnud.
Laupäeval ma magasin ja õhtul läksin junot vaatama. Mul olid kõrged ootused kuid see film ületas isegi need. Super lihtsalt...
Ja täna...
Liiter teed selle postituse jooksul, käisin emaga shoppamas... Olin vaikne ja rahulik. Naudin muusikat ja seda imet, mida nimetatakse skräppimiseks. Suhteliselt ekstaasis olen sellest. Vaatasin isegi natuke aega välku mida lõi kuskil ülenurme kohal ma usun... See oli väga ilus. Kuulasin ja kuualn muusikat. Veedan aega oma mõtetega...
Charis
I just wanna live.
Igastahes nii see oli: