Mina ja minu kümme nime.

Oi. Pole siia ammu kirjutanud. Pmliselt ei mäleta ma ma teise blogi kasutajanime ega passwordi. Mu läpakas mäletab, ma ise... eih!!!
Üleüldse avastasin ma taas oma vanad postitused, mis on täitsa teistsugused sellest, mis ma praegu kirjutan. Mõni leiab, et ma elasin kunagi niiiii über põnevat elu - sellest ka erinevus. Mina ise leian, et ma olen häirivalt kasvanud ning sellega koos kaotanud igasuguse huumorimeele, mis mul kunagi olla võis. Võta näpust kellel nüüd õigus on.
Ülehomme on siis see suuuuuuuuuuuuuuuuuur päev. Minu kolm aastat kirjutamist ja kirjutamise nautimist leiab oma ametliku lõpu. Võibolla. Tegelikult... tulgu mis tuleb, mina jään ikkagi kirjutamist nautima. Nagu ma seda alti teinud olen.
Kui aus olla siis väike närv on ikka sees. On neid, kes arvavad, et ma olen hulluks minemas. Täna tulin välja ideega, et ma peaks homme hästi hästi palju ennast liigutama ja isegi sportima. Näiteks rulluisutama või rattaga sõitma. Väsitaks end ära, läheks varakult magama. Ärkaks normaasel ajal, sööks hommikuks putru. Viimane pidi hea olema eksami päeval. Panen oma koti liikslt tintekaid, pastakaid, salvakaid. Muretsen suuremates kogustes piparmündi täidisega šokolaadi, mingi hea gaasivaba joogi, mida liiga palju ei oleks, sest muidu võib asi halvasti lõppeda.... Panen juuksed korraliku patsi, et nad ette ei tuleks. Ja siis astun uksest välja, jõuan koolimajja, avastan, kas istun audikas või mul veab ja saan istuda klassis. Ah jah, peaks ÕSi saama.
Nägin üksöö unes, et kirjutasin LOOTUSE teemal. See oli hea teema. Sissejuhatus tuli päris põnev...
Olen praegu J juures. E on ka siin ja nad kaks õpivad matat. Ja mina hingan vabalt, sest minu jaoks on mata lõppenud. Jp. Kuigi....
Teisipäeval oli siis MRG 12mnendike titepäev. Esimesse tundi ma ei jõudnud, samas tli välja et see jäigi ära. Viimases Alliku tunnis mängisime ringmänge. Isegi allikul olid tutipatsid ja mingi imeik seljakott. Ja siis tuli mata. Mata, mata, mata. Meie viimane mata. Kus õpetaja osavalt kõigi titepäeva ära rikkus. Mitte et mõningad meist seda poleks ärateeninud.... Aga kohekindlasti mitte kõik ja mitte titepäeval ja mitte nii. Suht põrnitsesin teda oma tapva pilguga oma 45 minti. Ur! Järgmise tnni passisime niisama, siis viltisime kunstitunnis. Mina ja A tegime koos lille. Ehk siis tema oli materialiga varustaja, mina odavtööjõud. Aga lillekese sain endale. Kinkisin hiljem isegi edasi. Ja siis me sõime kartulit jhakklihakastet. Kõht sai jube kiiresti täis, aga niiiiii nämmu oli. Ah jah, koju saind autoga. Ei ole tihti kui Ale autot antakse, ta sellega kooli tuleb ja mind koju viitsib visata. Eriti titeriietes....
AGa kodus ma passida ei viitsinud. Päike paistis ja niiiii ilusat ilma polnud sajandeid olnud. Niii et õhtupolik kujunes põnevaks, veelgi põnevamas seltskonnas. Whuuuh. Vähemalt sain ma hakkama...
Aga kerli ja alllu tulid. ma ten pausi

Kõikjal mu ümber näen ma vaikseid märke sügise saabumisest. Ööd ei tule enam nii hilja, hommikud see eest hilinevad aina enam. Mu maja ees ja ka kõikjal mujal kannavad pihlakad kauneid punaseid vilju ja isegi kastanid on peagi valmis. Poodides on müügil päevikud, vihikud ja pinalid. Noored käivad ringi ärevil nägudega, üritades võtta viimast selle suve lõpust. Mõnedes on näha juba väikest paanikat, mõnedes ootusärevust. Jah, sügis on teel. Jah, meie viimane suvi, sellisel kujul nagu me harjunud oleme, on möödumas. Üpriski kiiresti. Hirmutab? Mind küll.

Täpselt nädal mu viimasest postitusest. Kuskil aasta tagasi avastas madli, et tal jääb rohkem aega oma elu elada, kui ta veedab vähem aega sellest kirjutades. Suht hea ja õige point. Siiski oli kahju, et ta oma blogist loobus. Ma ei kavatse seda teha ja ma südamest usun, et ma parandan oma viise. Lihtsalt see nädal on möödunud üpris kiirelt. Aeg möödub järjest kiiremini.
Esmaspäeval käisin ma siis muumiat vaatamas. Mulle meeldis aga samas on mul alati olnud selline sügav ja soe tunne elavate surnute vastu. Ma ei tea, millest see põhjustatud on kuid isegi need zombide filmid on alati mulle meelt mööda olnud, kuigi ma ise näen ka nende idiootsust. Ilus film oli. Action, ameerika huumor ja kättemaks. Põnev, või mis? Nagu päris elu juba. I wish.
Teisipäeval virelesin ma igast probleemide käes, kui ma ei eksi. Teate ajataju on selline naljakas asi, et kui mitte keskenduda, siis ta kipub kaduma. Mul vähemalt. Samas olin ma teisipäeval ka väga em produktiivne. Jõin oma kolm liitrit teed, joonistasin, kirjutasin. Olin muud moodi üpriski boheemlaslik. Tegelt peaksid vist kõik nüüdseks teadma, et ma naudin sellist rahuliku elu, kunstilist, sügavat ja ehk isegi rutiinset elu. See on riiläksing. Ma ei oskagi muud moodi enam elada...
Kolmapäeva õhtul jõudsin ma pärast taaskordselt mitme liitri tee joomist kesklinna tARTuFFile. Esimene film oli pisut veider. Ilus ja imelik. Rääkis omalaadsetest inimestes, kes kõik elavad... oma pisut metsas elu.
Teine film oli aga nii super, et emotsioonid saatsid meid kõiki päris mitu päeva. On vist ehk isegi praegu minuga. Tegemist oli siis muusikaliga armastusest. Nagu nad teeks muusikale millestki muust peale armastuse. Eriline oli aga see, et kõik laulud olid pärit The Beatles repertuaarist. Kaasaarvatud nende geniaalne ALL YOU NEED IS LOVE... Ilusa briti aksendiga kutt oli seal XD. Väga ilus, ulmeline, romantiline film. Niuts, vaataks veel, kui saaks.
Neljapäeval ärkasin ma vara, kuigi olin magama saanud kolm läbi. Igastahes pidin ma minema ja ilmuma juuksuri juurde, et ta saaks mind kärpida. Põnev. Ilm oli nii ilus, et ma ajasin jassu ja allu kah üles. Mingi 12 ajal olime me siis jassu juures ja maalisime. Seekord said siis endale vormi kuus erinevat tansustiili: Ballet, Tango, Hawaiian, belly, Flamenko ja hip-hop. Kahjuks ei jõudnud me seda lõpetada ja nii me siis saame vist homme kokku, et see viga parandada. Samas on minu tunded selle maali vastu puhtalt negatiivsed. Miski seal, mis on minu tehtud, pole piisavalt hea. Pole nii hea nagu ma tahaks.
Reedel ärkasin ma jube vara, koristasin kogu oma väikse kodu ära ja jõudsin nibin nabin õigeks ajaks kesklinna. Seal sain ma kokku alluga ja hiljem liitus meiega ka jassu koos sõber koogiga. Pärast väikeseid sisseoste ja arutelusid olime me bussi peal, mis meid viis sveni juurde. Me olime esimesed kohal. Sõime võileibu... me olime väga näljased. Hiljem ilmusid ka teised koos ühe veidre vapra tüübiga. Ta oli naljakas XD. Õhtu möödus väga lõbusalt... käisime saunas, minibasseinis. Rääkisime, rääkisime ja ei mänginud lauamänge. Revolutsioon nagu jassu selle kohta ütles. Hommik saabus jube ruttu (madli, mis laul on?)... ja endale märkamatult olin ma end tõsiste raskustega üles vedanud ja autosse seadnud.
Laupäeval ma magasin ja õhtul läksin junot vaatama. Mul olid kõrged ootused kuid see film ületas isegi need. Super lihtsalt...
Ja täna...
Liiter teed selle postituse jooksul, käisin emaga shoppamas... Olin vaikne ja rahulik. Naudin muusikat ja seda imet, mida nimetatakse skräppimiseks. Suhteliselt ekstaasis olen sellest. Vaatasin isegi natuke aega välku mida lõi kuskil ülenurme kohal ma usun... See oli väga ilus. Kuulasin ja kuualn muusikat. Veedan aega oma mõtetega...

Charis
I just wanna live.

Right under my feet there’s air made of bricks
Pulls me down turns me weak for you
I find myself repeating like a broken tune
And I’m forever excusing your intentions
And I give in to my pretendings
Which forgive you each time
Without me knowing
They melt my heart to stone

And I hear your words that I made up
You say my name like there could be an us
I best tidy up my head I’m the only one in love
I’m the only one in love

Each and every time I turn around to leave
I feel my heart begin to burst and bleed
So desperately I try to link it with my head
But instead I fall back to my knees
As you tear your way right through me
I forgive you once again
Without me knowing
You’ve burnt my heart to stone

And I hear your words that I made up
You say my name like there could be an us
I best tidy up my head I’m the only one in love
I’m the only one in love

Why do you steal my hand
Whenever I’m standing my own ground
You build me up, then leave me dead

Well I hear your words you made up
So I say your name like there could be an us
I best tidy up my head I’m the only one in love
I’m the only one in love.

Adele - Melt my heart to stone

Got totally tired of what I had to see when ever I looked at this blog. Just crazzzzzzzzzzzzy

Charis.
Never Better.

Reede, taaskord matemaatika, taaskord logaritmid. Lund ei saja enam aga sula on siiski. Ja radiaator ei ole enam nii soe. Küllap pole mõtet nädalavahetuseks kooli kütta või mis? Äratabki noored oma külmusega esmaspäeva hommikul üles. How great!

Neljapäevane tants läks normaalselt. Ei saa öelda et see väga hästi oleks läinud aga asi polnud ka kõige hullem. Või mis? Nüüd peaks ma alluga kokku saama et ta mulle thrillerit õpetaks aga ma ei jõua kahjuks homme. Füssa töö on mõrv.
Reede. Hm Ekke läbi, finished. Ja töö. See oli põnev. Suht metsa läksi vist. Aga alati saab ju välja vabandada jutuga ala Õpetaja, kas kijutamine on kunst? Aga sellisel juhul on raamatud ju kunstiteosed... ja kas sellisel juhul saab öelda, et see kuidas mina raamatut näen ja mõistan on vale? Hih, I think that will work. Geograafias istus algselt minu kürval argo aga õps lihtsalt pidi ta ära saatma. What a bummer. Mul hakkas pärast seda nii igav et ma võtsin kätte oma taskunoa ja lõikasin ükshaaval katkised juukseotsad ära. Noo mul on päris palju juukseid loomulikult ei saanud ma neid kõiki läbi võtta. Mõelge ikka ratsionaalsuse piirides. Onju? Kunst jäi ära, milleks ma siis wiiralti eelmine õhtu ära tegin? Ohe. Aga vähemalt magas kaisa poiss sisse piisavalt et anda meile võimalus kaisaga Mäkis aega veeta. Ja seal me siis olime kolm õnneliku tola kellega peagi liitus ka siki. Aga ta läks samas ka kohe ära... autokool. Kui tore asi.
Ma vist isegi nägin täna unes et ma olin autoroolis. Ma ei tea kas tegelt ka on nii aga pidur oli vasakul ja gaas paremal. Alguses läks nihu nii et ma panin gaasi mäest alla sõites ja pidin mingi rohelise auto eest kõrvale põiklema. Nalja oli siiski millegipärast nabani.
Aga samas jõudis A. peagi mäkki, istus minu ja madli ette ja meie itsitasime. Me ei tea miks. Hang over! Nice one! Vähemalt saime me madliga jäätist jagada. Minu jäätist kusjuures... aga sharing is caring? So I guess I care... Didn't think I was the caring type. Enjoy!
Mihkel helistas vahepeal madlile. Oli mures väheke, paanitses ehk isegi sipake. Mina isiklikult ei saanud midagi aru, ma ei süvenenud. Aga hiljem tuli välja et nende tartu tripp involvis ma mind. Whii onju. No läks natuke aega et mind nõusse rääkida. Aga pärast House-i olidki nad aardlas, peagi mina autos... tundmas tõsist kiusatust kellegile häästi õrnalt virutada teatud märkuse eest! Not one of the best moments of the night. Aga ma sain oma kaks õlu kätte. Jeei.
Edasine õhtu oli väga tore, ainulaadne. Võib jah isegi nii öelda. Aitab nüüd küll onju? Jah väga kena. Ja Madli nunnust rääkides...!

Täna hommikul jõudsin ma järeldusele, et aastat 2008 tuleks kuidagi tunnustada kah. Siiski, I turn 18 ja mis oleks parem kui uue blogi loomine? Ja siin ta ongi: http://i-am-what-i-am.blog.com/
Pool päeva nägin vaeva et oma 2007nda aasta postitused sinna ilusti üles saada aga vot I did it. Miks sinna siis? No vaadake ise kui ilus ja lilleline ja värki see on. Kollane kusjuures parandab ajutegevust, stimuliseerib. Nii et inimestele, kel on lugemisega raskusi on see naq ideaalne. Ma usun. Edaspidised postitused on siis seal. Jap. Aga ka see blog jääb tööle ning funktisioneerima, ma arvan et oma paar mustandit mis peaksid ideaalsuses kirjatükkideks saama avaldan ma siin. Kuidagi neutraalsem keskond. Ja kui mul eales on vaja kohta kus oma mõtteid avaldada salaja, vaid endale siis siin ma saan seda teha ju. Right side, only me. Click.

Feeling good and feeling happy,
knowing that I must study.
Tänan homse eest!

Charis.

Teisipäev, 2008nda aasta esimene matemaatika tund. Logaritmid. Charis istub aknapoolses reas kolmandas pingis radiaatori ja madli vahel. Radiaator on kuum, madli on tasane, kohati isegi süvenenud. Charisel on uni, soojus radiaatorist mõjub häitivalt. Viib mõtted liikvele. Väljas sajab lund. Kooli ja kiriku vahel uisutavad lapsed. Või kooliealised... mis lapsed nad enam on?Pea on tühi, või siis siiski täis. Kuid matemaatikast on asi kaugel. Ta teab et ta on matas palju puudunud, ooo jah kuidas ta veel seda teab. Millegi pärast tundub see lihtsalt nii tähtsusetu. Kõik muu isegi see et lund sajab tundub enam tähelepanu vääriv kui logaritmid. Aga ta teab mida ta tegema peab seega tõmbab ta oma klaasistunud mõttese vajunud pilgu ära kirikutorni tipult ja sunnib end mõtlema. See ei ole probleem... ta ei naudi seda.
Neljapäev... sama aasta teine matemaatika tund. Sama koht, sama kuum radiaator, sama kallis madli, sama uinutav tunne, sama tunniteema ja isegi sama lumesadu. Või ehk siiski uus lumesadu kuid siiski lumesadu. Aint lapsed ei uisuta. Sajab lund aga väljas on sula. Jää on märg... oh kuidas seal kukkuda ei tahaks. Hirm on pisike... tunnika ees. Aga taaskord ei näe ta tähtsust.
Ja ta mõtleb ja mõtleb. Ta võiks lõpmatuseni mõelda... kõigest. Kui palju mõtteid ja milleks siis see matemaatika. Eksamit niikuinii ei tee. Jah aga tegelt ei saa ju nii mõelda. Ja taaskord ta sunnib ennast pöörama pead. Ta ei vaata enam tagasi.
God have Mercy!

Ja selline on olnud minu esimene kooli nädal. Eales varem pole olnud sellist tülpimust, sellist laiskust. Homme peaks olema biuka järeltöö... sry aga ma tõesti ei jõua. VÕi siis tsiteerides mata õpsi: Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab põhjuse. Noh minu põhjus on Ekke Moor. Väga osav mees, väga veidrate eluvaatedega. Las ma naudin nüüd siis tema seltsi. Ei tea kas tuleb pahandust. Geos täna, erinevalt teatud klassivendade soovile, pahandust ei tulnud. Jah ja mata tunnikas. No üks asi läks kindlasti nihu. Ehk saab nelja:S Aga järgmise saan parema hinde... ükskõik mis see ka ei tuleks. Aga miks ma püüan nii väga kui mind ei huvita? Ja miks mind tegelikult siiski huvitab kui mind ei huvita? Keegi sai midagi aru? On asi minus? JAh ma olen väsinud. Ma ei tea millest. Väsinud olemisest? Mõtlemisest? I really need a good weekend. That's what's keeping me alive, that's what has always kept me alive.
Järgmine nädal tuleb ära teha füssa töö, biuka ja geo järeltöö. Kas ma unustan midagi? Ah jaa ajaloo KT! Help? Ups. Ärme unustame ka kekat kus tuleb vaeva näha ka tansuga ja järelevastamisega. Kas mul oli nii raske elu ka siis kui ma kolm kuud milanos olin? KRt siis tundus see kõik kergem. Ehk ma siis ei lükanud omakohustusi edasi vaid tegin need kohe ära. Olks siis ma jagan need ülid ilusti ära nii et ma saaks midagi iga päev teha. Tundub et kõik matchib. Whii. Kõik sujub. Keka saab siiski mõrv olema. Milleks. No tegelt kah? Aga olgem positiivsed. Ma saan sellega hakkama. Alati olen saanud, saan ka edaspidi. Just work a little harder. Ja hakkan uuesti vene kodutöid tegema

Okei ma ekket mudima. He misses me
Charis...
... feeling kinda funny, kinda weird. Panic!

Actually there are several things that are great about cold weather.
We just don't notice them cause we're all too busy being angry at mother nature for freezing our noses and ears and perhaps even private parts off...
Here are some things I love about cold weather in Estonia
The sky. During daytime it's pale blue and even the sun is shining. And if you're wondering the sun doesn't shine that much in est during winter and you could say that during summer it just doesn't shine enough either. But we all love the sun so much here. I don't think that they love it as much as we do even in the always so rainy england.
And During nighttime, Or you could say when it's dark cause it gets dark here rather early, the sky is full of stars. the later it gets the more stars there are which is just amazing cause I love them. it feels so good to be walking home with stars looking over you. ( Katie Melua - Thank you stars)
Another thing that's great about cold weather and snow is that we all can have a great excuse to snuggle up to that special someone. But do we really need an excuse for that. I guess not But it's still great

And I know that there are even more reasons to love the coldness of our weather and I'm sure you all know them.

Charis.
I do love our sky

Möödunud aasta lõpus viskasid kulli ja kirja. Nüüd tuleb sul langetatud otsuse järgi takistusi läbima hakata. Pane jooksukingad jalga ja las minna!
postimees.ee

Today's fortune: You will take a chance on something in the near future

Pisces
February 19 - March 20This could very well be one of these days in which you forget to put on your shoes before heading out the door, dear Pisces. Make sure your head is screwed on tightly before you climb out of bed this morning, otherwise you might find it floating up in the clouds. Daydreams will be seeping into your consciousness no matter how hard you try to keep your brain focused on the matter at hand.

Pean ikka siinkohal ära nentima et ma armastan oma horoskoope. Jumaldan lausa. Kas nad lähevad tõesti täppi või ma kujutan seda ette. Mis tähtsust sel on?

Raskusi mida see aasta läbida mul on. Jah neid on. Ja mitte vähe. Alustades koolist lõpetades eraeluga. Aga ma usun endasse. Olen alati hakkama saanud ja saan ka nüüd.

Just Try a little bit harder... and you just might make it.

Charis.
is so going to succeed

Mina siin Jälle. Suht tihti viimasel ajal või mis?
Mul oli eile parim neljapäev sellest ajast saadik kui mul viimati hea neljapäev oli. Ma ei mäleta kuna see oli Igastahes nii see oli:
Ma ärkasin suht hilja nagu mul vaheajal kombeks on. Pärast väikseid igahommikusi toimetusi hakkasin koistama. Tegin kõik korda ja enamgi Kella kolmeks sain sellega läbi. Ja siinkohal peaks mainima, et mulle meeldib koristada aga laiskus on tõsine takistav faktor. Ja mul on omad tingimused kah. Aga korralagedus ei ole siiski asi mida ma naudiks. Takistab mu mõtlemist nagu TÕSISELT.
Koristamisest edasi liikusin ma sättimisele. Ma pidin peagi bussi peale minema ja siis oli vaja end riidesse panna jne. Naistestaff
Lõpuks istusin maa bussi peal ja sõitsin jassu poole. Ma polnud kunagi varem seda teed pidi sõitnud seega põnevat, mida vaadata oli palju. Näiteks siinkohal maja, mille aeda ja katust kaunistasid suured põlevad lumememmed. Minust suuremad ja põlevad nagu lamp mitte küünal. See oli veider vaatepilt. Kui keegi näha soovib siis see maja asus vist suht Maarjamõisa vastas. Minge ja nautige
Jassu pool oli mõnus. Alguses oli meid kõigest kolm aga see muutus peagi. Sõime jassu tehtud spagetti pastat. Väga põnev oli. Aitäääähh Meile kõigile väga maitses.
Taavi tulles lahkusin ma et saada kokku kaisaga.
See juhtus kiriku juures. Mäel. Kalli!
Ja me rääkisime oma aastavahetustest. Need olid meil mõlemal nauditavad.
Peagi olime me Märdi juures. Tegime kinky välimusega pilte mida ma nii väga kätte saada tahan.
Ja täna oli õnneks esimene rahulik päev. Käisin ära raamatukogus LÕPUKS

Charis.
Lugemas Ekke Moori

Today's fortune: Stop searching forever, happiness is just next to you

Guess who's laughing her head off right now. Can't help it. Ironic. Amusing.
Hey now... it' s funny. You know it is

The heart is a muscular organ responsible for pumping blood through the blood vessels. The average human heart will beat approximately 2.5 billion times during a lifetime of 66 years. In the human body, the heart is usually situated in the middle of the thorax with the largest part of the heart slightly offset to the left.
The heart (♥) has long been used as a symbol to refer to the spiritual, emotional, moral, and in the past also intellectual core of a human being. Hearts are extremely prevalent symbols representing love. The Roman physician Galen located the seat of the passions in the liver, the seat of reason in the brain, and considered the heart to be the seat of the emotions.
An emotion is a "complex reaction pattern, involving experiential, behavioral, and physiological elements, by which the individual attempts to deal with a personally significant matter of event. It arises without conscious effort and is either positive or negative in its valence. Emotion is very complex, and the term has no single, universally accepted definition.
Emotions are measurable physical responses to salient stimuli: the increased heartbeat and perspiration that accompany fear, the freezing response of a rat in the presence of a cat, or the extra muscle tension that accompanies anger. Feelings, on the other hand, are the subjective experiences that sometimes accompany these processes: the sensations of happiness, envy, sadness, and so on.Feeling in psychology is usually reserved for the conscious subjective experience of emotion. As such, it is inherently beyond the reach of scientific method. (just like god???)
The word love has many different meanings in English, from something that gives a little pleasure ("I loved that meal") to something one would die for (patriotism, pair bonding). It can describe an intense feeling of affection, an emotion or an emotional state.
Lust is the initial passionate sexual desire that promotes mating, and involves the increased release of chemicals such as testosterone and estrogen.These effects rarely last more than a few weeks or months.
Attraction is the more individualized and romantic desire for a specific candidate for mating, which develops out of lust as commitment to an individual mate forms.
Recent studies in neuroscience have indicated that as people fall in love, the brain consistently releases a certain set of chemicals, including pheromones, dopamine, norepinephrine, and serotonin, which act similar to amphetamines, stimulating the brain's pleasure center and leading to side-effects such as an increased heart rate, loss of appetite and sleep, and an intense feeling of excitement. Research has indicated that this stage generally lasts from one and a half to three years.
Since the lust and attraction stages are both considered temporary, a third stage is needed to account for long-term relationships. Attachment is the bonding which promotes relationships that last for many years, and even decades.

This all might have gotten a bit long but here's the point of it all.
Nowadays we know that the hart is a muscle. An important one as it's beats keep us alive. A muscle can not control emotions or feelings. It might pass them on. And in harts case that's how it is.
Don't you find it funny... that most of your emotions are made clear to you by your body and not your mind. Does that mean something. Is it perhaps a clue.
The way I understand things this is how it goes:
Your brain releases Chemicals. And those chemicals control your body witch from there on gives you a feeling or an emotion. And that is deciphered in your brain to make it understandable for you.

Charis.
Trying to reason herself out of this situation.
Just as there are many types of lovers, there are many kinds of love.
Each time you love is the first time you love.
(so could it be that you never love?)

My thanks To Wikipedia.org