Eelmise postitiuse pealkiri pidi tegelikult olema I can't be held responsible for anything I say... EVER! Millegi pärast see seekord plaanipäraselt ei läinud. Põhjus teadmata... nii et mina pole süüdi - seekord tõesti.
Kokkuvõttes oli täna ilgelt tore avada madli blog ja näha seal disaini muutust. Ja see tekitas minus lihtsalt nii positiivse tunde, et veendusin ka uuenduse läbiviimise vajaduses oma blogis. Kokkuvõttes sellest siis ka uus... välimus, kuid sisu jääb kahjuks/õnneks samaks. Minu keskseks. Suuresti.
Eile siis, pärast blogimist vaatasin ühte toredat filmi "lõikus". Miks on alati nii, et mina olen see, kes kõige kergemini ehmub jne. Ma usun et ma tõmblesin eile päris palju ja korra sai vist isegi nn "kiljatatud". Ja tegelt polnud tegemist just Õudukate klassikasse kuuluva teosega. Teisisõnu film polnud õudne, nii et mul on endal kah häbi. Aga natuke hirmutamist siiski oli ja lõpp jäeti täielikult järje võimaluse tuleku vabaks. NOT! nii et Ootan järge.
Täna oli spordipäev... sellele viktoriinile ma siiski ei läinud, kaisa läks minu eest. Loeng kehahoiust ehk siis RÜHIST kõles pigem nagu loen sellest, kuida rasedus naiste kehadele mõjub. Või noo päris suur osa sellest kõlas nii. Meie alluga leidsime nõnna. Muidugi oli tarka kah. Aga nooh minul on ikka veel liigpainduvus või mis iganes see oli mis madli ütles et mul on. Lihtsalt loengu kuulamine ja aeg ajalt endasirutamine käsu peale ei paranda seda. Ja ma ei suuda otsustada, kas mul hetkel on sellest kahju või mitte.
Siis sai natuke aeroobikat tehtud. Aga palju ma tõmmelda ei viitsanud ja seega ma seda ka ei teinud. Ja siis jooksid Akad omavahel ja Bkad omavahel ja siis Ckad. Ja arvake ära kes kah jooksma hakkas? Mina
Eriti hull aga 50m 8.4 sekundiga on nagu näha piisav tulemus, et klassi esindada. NUUX. Kolm korda edasi tagasi joosta. Ja jalad hakkasid valutama. Me jäime teiseks. !0ndikud tegid meiele pähe ja meie teeme neile retsil tagasi. Jah meie... koos minuga. Nii ma otsustasin. Nad veel maksavad. (vaatame kaua see otsus püsib). Igastahes jooksin ma kõvasti, nii et jalad tulitasid. Ja meie kaotamise põhjuseks võib lugeda oskamatust käia läbi teatepulgaga. Ja mitte minu... muide. Helve tegi mulle küll kõik selgeks ja pudikäed mind õnneks seekord jätsid maha. Ajud olid kaasas. Aga ma kardan, er siiski mu tempo jättis vast soovida.
Enda üle olin ma pärast niii niiiiii uhke.
Siis maandusin koju, kus pärast postimees.ee sirvimist ja väikest e-kirjade ja muude postitustega tutvumist hakkasin ma koristama. Ja kuna koristamine minu poolt läbi viiduna ei ole midagi põnevat siis seda kirjeldava peatüki jätan ma vahele.
Täna, peagi, ootab mind veel üks tore film. "rajaleidja" Ma loodan et see ei ole õudukas. Nooo tegelt kah armu mu närvidele.
Nädalavehtus tõotab tulla sisukas. Mihklil homme sünna. Täna peab. Nagu näha, pole mind seal ja mul on seepärast kahju. Aga mis parata. Igastahes PALJU ÕNNE! Loodan lugeda ja õppida nende kahe vaba päeva jooksul mis reedele järgnevad ja esmaspäevale eelnevad. Homme käin emaga poodlemas (isver mis jube sõna ja ma kasutan kah seda. vabatahtlikult) ja ostan endale vast mõne raamatu Ihii. Midagi tarka ja head ja nii edasi.
Head und, head lapsed.
Party on, pahad lapsed!