Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga-väga ilus
vastu päikest vaatasid sa, silmad pilus
ja see oli... ilus
hiljem samamoodi vaatasid sa mind
ja su silmad olid kahtlustusest pilus
et kas räägin vaid või armastan ma sind
ja see oli... ilus
Mõni hetk on elus valusam kui teine
mõni hetk on kohe väga-väga valus
keegi oli mul, kes minult andeks palus
tal oli põhjust, see oli... valus
kaua seisime ja tummalt seisin mina
tuhat korda ise patusem kui sina
aga sina olid see, kes andeks palus
ma ei vastanud, see oli... valus
Mõni hetk on, mis on hoopis isemoodi
teise tuppa mulle üles tegid voodi
ise läksid ja sind nägin uksepilus
see mis nägin, oli väga-väga ilus
Mõni hetk on elus ilusam kui teine
mõni hetk on kohe väga-väga ilus
mina magasin ja tundsin, pead mul silus
sinu käsi, see oli... ilus
Jaan Tätte - Ilus Hetk
Ega siis reedest suuri muudatusi toimunud pole. Väga suuri vähenalt mitte. Või vähemalt midagi millest teie teadma peaks
Tegelt on koolis igav ja nädalavahus oli ka üle kõigi ootuste seekord siiski ääärmiselt igav. Ehk oli asi selles, et mõlemal õhtul oleks mul olnud mida teha aga ma ei saanud midagi teha! No I guess that's life. Ja sai siis muud moodi aega veedetud. Pühapäeval lugesin ka sipa raamatut kuid suurema osa raamatust lugesin ma siiski eile õhtul voodis. Aga see võttis nii läbi mu et ma pidin peaaegu kohe magama minema. Üleüldse magaks kogu elu maaha hetkel hea meelega.
Tänase päeva highlights oleks see kui mu kaks kallist klassivenda (eraldi küll) mu valimust kommenteerisid... ja seda positiivselt. Kõlas: Sa näed täna väga kena välja ja Sul on täna väga kena soeng. Või vähemalt midagi seesugust. Muidu oleks võinud küll tänase maha kanda igasugustest nimistustest ja kalendritest. Lühendatud tundide tõttu pääsesin varakult koju.
Siit õppetund kõigile poistele: Komplimendid on oodatud, kuid mis loeb on nende esitamise viis. (nt. Kenad jalad! Millal nad avanevad? EI KÕLBA!)
Siuke imelik tunne on juba pikemat aega sees. Peaaegu nagu siis kui ma olen just lõpetanud mõne väga väga hea raamatu (üldiselt HP) ja ma ei saa aru millest selline tunne. Kas ehk ilmast või toimub mu elus veel midagi mida ma ise päris ei mõista? Olen ma õnnelik või õnnetu või nagu ikka... alati tavaline? Tõesti ei oska.
Ma lihsalt loodan et Lota sai mu kirja kätte. Suht suurt vaeva nõudis selle kirjutamine minult kuid jah mis sinna parata... tundus et enam ma ilma hakkama ei saa. Kui ma juba ise ennast ei mõsita siis saab aidata mind vaid lota. Ma loodan et ta teab mind sama hästi kui mina teda. (vihje sellele mis ma kord sulle lota ütlesin Elvas kiigul.. Love ya!)
Ongi kõik tänaseks.
Tegelt on ju tore et mu elu on igav. Seebikaga ma hakkama ei saa... tunnistame, et tegelt on ju niigi raske.
Charis![]()
I am fine with the road i’ve travelled, i’m fine with who i am!
I'm Afraid I have Some Chocolate in my peanut butter.
JAh ma mäletan seda, mis sa mulle ütlesid ja nagu pärastine elu näitas oli sul õigus ja minu südamehääl.... noo ütleme nii, et see oli mu põnevust otsiva aju hääl
Kallid Sulle!