Teisipäev, 2008nda aasta esimene matemaatika tund. Logaritmid. Charis istub aknapoolses reas kolmandas pingis radiaatori ja madli vahel. Radiaator on kuum, madli on tasane, kohati isegi süvenenud. Charisel on uni, soojus radiaatorist mõjub häitivalt. Viib mõtted liikvele. Väljas sajab lund. Kooli ja kiriku vahel uisutavad lapsed. Või kooliealised... mis lapsed nad enam on?Pea on tühi, või siis siiski täis. Kuid matemaatikast on asi kaugel. Ta teab et ta on matas palju puudunud, ooo jah kuidas ta veel seda teab. Millegi pärast tundub see lihtsalt nii tähtsusetu. Kõik muu isegi see et lund sajab tundub enam tähelepanu vääriv kui logaritmid. Aga ta teab mida ta tegema peab seega tõmbab ta oma klaasistunud mõttese vajunud pilgu ära kirikutorni tipult ja sunnib end mõtlema. See ei ole probleem... ta ei naudi seda.
Neljapäev... sama aasta teine matemaatika tund. Sama koht, sama kuum radiaator, sama kallis madli, sama uinutav tunne, sama tunniteema ja isegi sama lumesadu. Või ehk siiski uus lumesadu kuid siiski lumesadu. Aint lapsed ei uisuta. Sajab lund aga väljas on sula. Jää on märg... oh kuidas seal kukkuda ei tahaks. Hirm on pisike... tunnika ees. Aga taaskord ei näe ta tähtsust.
Ja ta mõtleb ja mõtleb. Ta võiks lõpmatuseni mõelda... kõigest. Kui palju mõtteid ja milleks siis see matemaatika. Eksamit niikuinii ei tee. Jah aga tegelt ei saa ju nii mõelda. Ja taaskord ta sunnib ennast pöörama pead. Ta ei vaata enam tagasi.
God have Mercy!
Ja selline on olnud minu esimene kooli nädal. Eales varem pole olnud sellist tülpimust, sellist laiskust. Homme peaks olema biuka järeltöö... sry aga ma tõesti ei jõua. VÕi siis tsiteerides mata õpsi: Kes tahab leiab võimaluse, kes ei taha leiab põhjuse. Noh minu põhjus on Ekke Moor. Väga osav mees, väga veidrate eluvaatedega. Las ma naudin nüüd siis tema seltsi. Ei tea kas tuleb pahandust. Geos täna, erinevalt teatud klassivendade soovile, pahandust ei tulnud. Jah ja mata tunnikas. No üks asi läks kindlasti nihu. Ehk saab nelja:S Aga järgmise saan parema hinde... ükskõik mis see ka ei tuleks. Aga miks ma püüan nii väga kui mind ei huvita? Ja miks mind tegelikult siiski huvitab kui mind ei huvita? Keegi sai midagi aru? On asi minus? JAh ma olen väsinud. Ma ei tea millest. Väsinud olemisest? Mõtlemisest? I really need a good weekend. That's what's keeping me alive, that's what has always kept me alive.
Järgmine nädal tuleb ära teha füssa töö, biuka ja geo järeltöö. Kas ma unustan midagi? Ah jaa ajaloo KT! Help? Ups. Ärme unustame ka kekat kus tuleb vaeva näha ka tansuga ja järelevastamisega. Kas mul oli nii raske elu ka siis kui ma kolm kuud milanos olin? KRt siis tundus see kõik kergem. Ehk ma siis ei lükanud omakohustusi edasi vaid tegin need kohe ära. Olks siis ma jagan need ülid ilusti ära nii et ma saaks midagi iga päev teha. Tundub et kõik matchib. Whii. Kõik sujub. Keka saab siiski mõrv olema. Milleks. No tegelt kah? Aga olgem positiivsed. Ma saan sellega hakkama. Alati olen saanud, saan ka edaspidi. Just work a little harder. Ja hakkan uuesti vene kodutöid tegema
Okei ma ekket mudima. He misses me
Charis...
... feeling kinda funny, kinda weird. Panic!